Dokumentaalfilmide festival DocPoint Tallinn tõi suurtele ekraanide ette filme kogema ligi 4000 vaatajat. Populaarseimateks teosteks osutusid kaks Oscarile kandideerivat linateost, Iisraeli-Palestiina konflikti käsitlev “Pole muud maad” ning Kanada põliselanike tagakiusamist avav “Sugarcane”. Samuti pälvis publiku tähelepanu Sundance’i rahvusvahelise dokiprogrammi žürii eripreemia saanud kaunis meditatiivne India loodusdokumentaal Himaalaja ööliblikatest “Nokturnid”.
Festivalil esilinastunud eesti dokumentaalfilmid olid samuti populaarsed. Nii režissöör Riho Västriku vendadest Urbidest kõnelev “Päikese kodanik”, Madis Ligema portreefilm “Sal-Saller. See on see, mis paneb elama” kui Jaak Kilmi ja Kiur Aarma “Lahkumine Tallinnast. 1941” naasevad uuesti suurele ekraanile märtsikuus algava kinoleviga.

Tallinnaga samal ajal toimunud DocPoint Helsingi poolel külastas festivali 20 000 inimest. Festivali rahvusvahelise võistlusprogrammi peaauhinnaga pärjati Iiri režissöör Myrid Carteni tugevalt puudutav isiklik perekonnalugu “Vajadus ta sees” ning žürii eripreemia pälvis Tallinna poolel festivali avanud Tšehhi filmitegija Klára Tasovská leidlik fotofilm “Ma pole veel see, mis ma tahaksin olla”.
Eesti filmidest linastusid DocPoint Helsingi publikule veel Tartust ja Lõuna-Eestist kõnelev lühifilmikassett “Metsik lõuna” ning Arvo Pärdi 90. sünnipäeva aasta tähistamiseks programmi valitud Dorian Supini filmitriloogia, mis kajastab helilooja elu mitmekümne aasta vältel.
DocPoint Tallinn on 2001. aastal algatatud ja Põhjamaade üheks suurimaks dokumentaalfilmide festivaliks kujunenud DocPoint Helsinki sõsarfestival, mis toimub mõlemas linnas üheaegselt. Lisaks Tallinna kinodele Sõprus ja Artis linastusid DocPoindi filmid ka kino Sõprus Noblessneri saalis ja Tartu Elektriteatris.
17. DocPoint Tallinn toimub 2026. aasta veebruaris.